Uudised

Tutvustus tulevasele magistrandile

Tulevasele doktorandile

Täiendõppijale

mi.ttu.ee

TULEVASELE GEOTEHNOLOOGIA ÜLIÕPILASELE

MIS ON GEOTEHNOLOOGIA?

Geotehnoloogia õpetab maapõue kasutamist. Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja mäendus (mäetehnika).

Rakendusgeoloogia on inseneriteadus, mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia, hüdrogeoloogia ja maavarade geoloogia. Rakendusgeoloogilised tööd on geoloogiline kaardistamine, maavarade ja põhjavee otsing, maapõue ja pinnase, s.h ehituseelne, saastatuse ja saastekindluse uuring.

Mäendus on õpetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest. Kaevandamine on maavarade kaubastamine – protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni.

Mäenduse peamised harud on maardla uurimine, allmaakaevandamine, avakaevandamine ja mäenduslik keskkonnakaitse. Mäendusega haakuvad jäätmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite, allmaaladude) ehitamine.

Geotehnolooge vajavad valitsusasutused ning maa- ja omavalitsused keskkonnatalitustesse, kus nende ülesandeks on maapõue ressursside haldamine, ressursikasutuse korraldamine, territoriaal- ja detailplaneering. Rakendusgeolooge vajavad kõik suuremad projekteerimis- ja ehitusettevõtted.

Kaevandamisluba (neid on Eestis üle 200) ega mäetööde litsentsi (praegu umbes 300) ei anta ettevõttele, ka kõige väiksemale, kui seal ei tööta mäeinseneri või mäetehnikut.

Kuna Eestis ei ole kõrgkooli, kus õpetataks mäetehnikat, piisab lihtsa tehnoloogiaga mäeettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele mäe- ja geotehnoloogia bakalaureustest.

Eestis saab edukalt töötada vaid see geotehnoloog, kelle akadeemiline põhiõpe on läbitud Eestis. Ainult siis tunneb ta Eesti geoloogilist ehitust ja maapõueõigust.

Mäeinstituudis on uued, kaasaegsed auditooriumid, mis on varustatud arvutite, arvutivõrgu ja audiovideotehnikaga. Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse, pidevalt täienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris. Vt.: mi.ttu.ee/mgislabor

Mäendustingimuste laboris on kõige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja välitöö seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid. Vt.: mi.ttu.ee/maelabor. Vähemalt pool laboritööst toimub looduses. Õppetöö on muudetud paindlikuks kasutades e-õpet.

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop võimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse.

Praktikavõimalused on kõigis kaevandamise, geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevõtetes, eelkõige AS Eesti Põlevkivis. Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribüroodes, riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapõuespetsialistidena.

Peamised eriala stipendiumid on (http://mi.ttu.ee/stipendiumid)

• FEMP- EMC

http://mi.ttu.ee/emc

· EMS stipendium

http://maeselts.ee

• EMS välisõppe toetus

http://www.maeselts.ee/toetus/

• EP stipendium

http://mi.ttu.ee/EPstipendium/

• ERASMUS lepingud

http://mi.ttu.ee/valisope/

• Kraadiõppuritele teadusgrantide stipendiumid

http://mi.ttu.ee/teadus/

• Traditsioonilised tudengitööde konkursid

http://www.maeselts.ee/konkurss

Õppetööd muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Mäering

http://maering.tipikas.ee/, mäenduse ja geoloogia teadusklubi

http://mi.ttu.ee/teadusklubi/ ning geotehnoloogia doktorikool

Pärast õpingute lõpetamist on bakalaureusel võimalus jätkata õpinguid magistri ja doktoriõppes või asuda erialatööle.

Mäeinstituudi lõpetajal on võimalus leida tööd mäetööstusettevõtetes, keskkonnateenistustes, projekteerimisfirmades, mäe- ja geoloogiainstituudis, geotehnoloogia inseneribüroodes. Suurimaks tööandjaks on AS Eesti Põlevkivi. Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lõpetanud leidnud tööd teede projekteerimise ja ehitusfirmades.

Enamus Eesti mäemehi on lõpetanud mäeinstituudi inseneri-, magistri-, doktori-, või täiendõppes. Mäeinstituudi väljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Mäeseltsi auliige Väino Viilup - kauaaegne Eesti Põlevkivi peadirektor. Samuti ka Eesti Põlevkivi tootmisdirektor Erik Väli. Äsjalõpetanutest on ligi 80 % erialatööl.

Enamik tudengitest on Eesti Mäeseltsi (www.maeselts.ee) noorliikmed ja pärast lõpetamist astuvad Mäeseltsi täisliikmeteks, kus koos arendatakse ja edendatakse eesti mäeinseneride haridust ja mäetööstust.

Mäeinstituudi vilistlased: http://mi.ttu.ee/vilistlased

Põlevkivi jääb vähemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks. Kuna põlevkivi jätkub veel kauemaks, taastub kindlasti Eesti omanäoline põlevkiviõlitööstus. Mitte kunagi ei lõpe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine. Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud. Pidevalt jätkub turba kaevandamine. Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid: liiv, kruus, graniit- ja lubjakivikillustik.

Areneb maapõuerajatiste: tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine. Atraktiivsed on Tallinn-Helsinki merealuse tunneli, mandri ja Saaremaa vahelise tunneli, Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine. Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika.

Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused, samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevõtted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi. Suur nõudmine nende järgi on ka välismaal.

Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

· Tutvustus tulevasele magistrandile

· Mäeinstituudi kodulehelt mi.ttu.ee

· Mäeinstituuti tutvustavast lingikogust

Sisseastumisinfo leiate:

http://vastuvott.ttu.ee/

KÕIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST